Jou.!
hehe. Eile sai nädal, pärast opi. See aeg on minu jaoks tglt olnud meeletult pikk...kuna igatsus on KÕIGI vastu, kes must hoolivad väga suur.(LK)
Mul on olnud selle nädala jooksul nii halvemaid kui ka paremaid päevi. Aga ma alustan siiski, sealt kust ma lõpetasin, ehk 1. novembri õhtust...hmm- see oli...tavaline õhtu, pärast seda kui ma arvuti kinni pani, närv oli veits sees aga ma üritasin olla kõigest sellest opi asjast üle, ja võimalikult vähe mõleda sellele. Õnneks sain ma sellega väga hästi hakkama, kuna telekat vaadates ja ajakirja lugedes, ei tundu see kõik nii hull. !
Aga igatahes, 2. novembri hommik: tõusin kell 6.45, sest 7.30 pidin olema Magdaleena haiglas. Kuna ei tohtinud ei süüa, ega juua siis kööki mul asja polnud. Haigla juures olime paar minti ennem poolt 8. Läksime haiglasse sisse, garderoobis ootasime mingi kella 8. siis pisteti mulle kätte mingi rõvedad haigla riided, mille ma pidin selga muidugi panema...siis andsin oma riided, millega olin haiglasse tulnud hoiule. Nii ja lõpuks kui kell oli pool 9 juhatati meid 4 korrusele. ( 3. kirurgia osakonda) seal jagati patsiendid palatitesse.Mind paigutati 404 b. See oli selline väike...ühe aknaga, ühe inimese palat. Tegelikult mõnusalt armas. aga jh..seal palatis olin ma suht kaua, kuna alles kella 10.20 tulid mulle järgi. sest siis viidi mind 2. korrusele opi saalide juurde. Kui ma sinna jõudsin...oli seal üks väga suur ruum, kus olid kõik patsiendid, pärast operatsiooni. see pilt oli tõeliselt masendav ja vaadates neid inimesi, läksid mul käed märjaks hehe. juhtub, ma juba olen kord nii totakas. Kell oli 10.30 kui minu juurde tuli üks meesarst ja tutvustas ennast kui anestesioloogina. hmm. ni tore. aga igatahes pärast temaga vestlemist viidi mind opi saali, seal pidin heitma pikali ja juba pandigi mulle vasakusse kätte kanüül. ja hapniku mask, millest ma pidin sügavalt õhku vms. hingama...ma vist jõudsin 3-4 korda hingata ja juba magasingi. Järgmine hetk avasin ma silmad kui olin seal suures ruumis, kus kõik teised inimesed pärast operatsiooni viibivad. Kui ma ausalt ütlen, ei tundnud ma mitte midagi, nägin vaid mu ees olevat meest, kes ennem operatsiooni minuga rääkis...ta oli u. 7 korda minu nime öelnud ja mind äratada üritanud. Aga kuna nad nägid et nende äratamise peal hakkasin ma lõpuks liigutama siis lahkusid nad minu juurest. heeeheee ma vaatasin kella ja kell oli u. kolmveerand 1. uni oli suur. Panin enda meelest korraks silmad kinni, aga kui järgmine hetk silamd avasin oli kell juba veerand 2....Kogu see värk ajas mind jubedalt köhima...ja see hetk, kui mind taheti, minu enda palatisse, 4 korrusele viia, hakkasin ma jälle köhima...ja suust tuli välja..hmm verd...ja siis otsustati viia mind hoopis intensiivravi oskakonda ehk siis sinna, kus on erivalve patsientidele vms.
Aga ma kriban teile nüüd selle tektsi mida arst, minu tähtsadele paberitele kirjutas(siis saate täpse ülevaate, mis tegelikult juhtus):
Operatsiooni kokkuvõte:
Patsiendil tekkis peale ekstubatsiooni lihaskramp koos bronhospasmiga. Recoveris tekkis köha+ vahutav verine eritis kopsudest. Patsient jäi järgmisele päevale intensiivravi palatisse.
ja tglt...läheb see väga pikalt veel edasi, kuna seal on kribatud umbes sellised sõnad: Sol.Ampiciliin jne...millest ma mitte midagi aru ei saa..nii et ma ei viitsi seda arsti teksti rohkem kribada. Igatahes olin ma teisipäeva hommiku kella 10 hommikul intensiivis. see aeg, mis ma seal olnud olin...pm ma magasin. sest ausalt oli uni räigelt suur. valusid ma ei tundnud, ju siis süstiti mulle piisavalt valuvaigisteid.
Teisipäev: Palatisse jõudsin, hakkasin kohe sõnumeid saatama ja tegin isegi paar tlf. kõnet.! rääkida sai jumala normaalselt, ja tglt pld enam sittagi viga. Mõne aja pärast, u. kella 11 paiku, käisin kopsupilti tegemas... Ning päras sedaotsustas, minu arst jätta mind nädala lõpuni haigalsse. Kuna vasakus kopsus leiti mingi vere tükk vms. kui ma pärast seda "toredat" pommuudist palatisse jõudsin, tahtsin lihtsalt nutma hakkata, sest see oli kergelt öeldes jube. ma olin ju pm. arvestanud, et ma saan teisipäeval välja, ja siis saan sellise uudise teada. Sel hetkel oli selline tunne nagu minu maailm oleks hetkeks kokku kukkund. 1. asjana hellasin ma emmele...ja pärast teatasin ka teistele. Teispäeva õhtul külastasid mind minu vanaemad ja minu vanemad.(L) Neid oli väga hea näha, ja ma oleksin parema meelega, nendega koju läinud.aga ei...tglt olin ma isegi siiski natuke õnnelik, et mind haiglasse jäeti, sest kops on inimese, üks pm. tähtsamaid organeid.ja kui midagi peaks kopsuga/kopsudega juhtuma on pm. elu perses. hehe. Kuna minu vasaku käe käelaba oli üli valus, siis otsustati mulle kanüül, parema käe randmesse panna...aa ja PS! Teisipäeva hommikul tõsteti mind ühte suurde plaatisse 405 ümber, kuna mul oli vaja hapniku aparaati ja seal väikses palatis seda polnud.
Kolmapäev möödus mul raamatute lugemise ja filmi vaatamise peale.:) Õhtu poole külastasid mind...3 inimest, kellele ma tahan Aitäh öelda, eriti ühele. sest ausalt oli mul üli heameel, et ta mind külastas. See oli lihtsalt üli armas.(L). Ma usun, et Ta ise saab aru, et ma Teda mõtlen.
igatahes. Neljapäeva hommik venis üli pikalt käisin taas kopsust pilti tegemas.ja vahpeal oli käinud mulle asrt ütlemas, et ma saan isegi vb. neljapäeval välja, sest kopsu pildil pidi olema kõik korras ja mandlid paranevad ka väga hästi. Neljapäeva hommikul vaatasin ainult kella ja mõtlesin, et millal küll see arst mulle ütlema tuleb, et ma välja saan....hehe ja siis see lõpuks juhtus. Arst tuli lõpuks kell...pool 3 ja teatas, et võin ära minna. ja kõik on korras. Ainuke aga on see, et kooli võin ma alles minna alates 22.novembrist ja trenni võin minna alates 2. novembrist. Kui ma seda kooli asja kuulsin tahtsin lihtsalt karjuda, see oli masendavalt katastroofiline...
Issi tuli mulle kell pool 4 haiglasse järgi. Ta käis apteegis, ostis mulle rohtud ja siis läksime koju. Te ei kujuta ette kui hea oli kodus olla. ja oma väiksemiad õdesid näha...see oli lihtsalt meeletult hea.(LK)! Õhtu möödu arvutis ja telekat vaadates. Msn-is oli suht jube olla, sest isegi need inimesed, keda ma kõige vähem oleksin oodanud rääkimas näha.tegid seda...väga paljud kes minuga muidu ei suhle, hakksid minuga äkki rääkima. Lisaks veel muidugi need väga kallid inimesed, kellest ma tõesti hoolin ja keda ma siiani väga igatsen. aga Reede oli kergelt the best, kuna õhtul tuli mulle külla, üks maailma parimaid sõbrannasid(L). hehe...aga jh me olime tglt pool 1 öösel jummala kutu piilud, sest õhtu jooksul olime Me kokkanud ja lobisenud jpm. aga siis ütles Krissu, et davaj nüüd hakkame lauamänge mängima...ja suht ofc. me tegimegi seda...mängisime poole 1, poole 3 lauamänge. hihi. aga see oli tõeliselt mõnus. NII ET AITÄH SULLE MUSKAM.(LK)!!!!
Laupäev möödus suht kiirelt.;) pm. toimetasin ns. kodus, sest väljas ma ju käia ei tohi.:(
Kuna Pühapäev oli isadepäev, oli Meil väga uhke lõunasöök kodus. ;) Üli mõnus.:)
Esmapäeval olin ka ns. kodus...enamus aega, vaatasin õde, kuna emmel oli suht palju toimetamist. kell pool 10 lahkus emps kodust. tagasi tuli kell pool 12...ja siis läks ta uuesti pool 2 ära ja jõudis koju u. 5 paiku.:) Sellel ajal, kui õde magas, lugesin ma raamatut, mis on küll täiesti teistsugune, tavalistest raamatudest, mida teised 14 aastased loevad. aga noh mul suht savi.
Täna on teisipäev, hommikul tõusin mingi pool 11 vms...isegi ei mäleta enam. ja poole 2 paiku läksin empsiga minema kodust...koju jõudsin alles..hmm. pool 6?? vms. siis kokkasin ja nüüd olen arvutis. Homme kolmapäeval on aeg minna arsti juurde, kontrolli. kella 10.45 paiku, pärast seda vist plaan minna vanaemale külla. ja siis rohkem ei tea. Neljapäeval üritaks kooli minna, kuigi arst ei luba aga lihtsalt ma jään teistest väga maha ja....Igatsus sõprade vastu on ka ÜLI SUUR(LK).
Aga Teie olge tublid,
ningi varsti annan ma kindlasti teada, teile jälle oma tegemistest jpm.
(LL)
Annu.!