Ei tea....

Aitäh!

See paneb tegelikult mõtlema, milleks oleme me siia ilma sündinud?
Kelle jaoks ja mis plaanid, ja teod meid ees ootavad. Mis valikuid me peame tegema? Otsused. Eesmärgid. Kas meie elu on kerge või raske. Ma tean et me valime selle ise ja me meil on valida, kas me teeme oma elu raskeks või mitte. Paljud tahaksid, kellegi teise elu. Et oh tahaks Tema olla. Aga kas ikka tahaksid, kui mõtlema hakkad? Mitte kellegi elu ei ole perfektne. Kõik näevad mingil hetkel vaeva. Kõik elavad oma elu. Inimesed on erinevad. Kas Me oskame öelda asjadele ei. Kas mõni inimene suudab meid mõjutada? On neid palju, kes meid mõjutada suudavad? Palju on Sul inimesi, keda Sa usaldad? Palju on inimesi, keda Sa austad? Palju on inimesi, kellele Sa saad rääkida kõik oma südamelt ära. Palju on inimesi, kellele Sa saad ütleda, Sina Oled Parim. Ma armastan Sind....

Mind on need küsimused kummitanud kogu aeg. Eriti täna.
Ma olen juba 3 inimese pärast pidanud mõtlema. Mitte üldse paha pärast. Ma käisin täna Dorose haual. Juba see pani mind mõtlema, miks ei surnud keegi selline ära, kes on vana, kes elab vanadekodus ja on haige. Miks pidi surema see, kes on tegelikult niinii hea inimene. Kellel on nii palju ees. Kõik armumised, pere loomine, õpingud, pidutsemine, reisimine...mis iganes. Inimene, kes pole õieti elu näinud.

Teine, kes pani mind mõtlema oli minu kulla-kallis Nele. Keda ma armastan ja kes on mulle lihtsalt niinii kallis. Me peame neid rääkimise päevi veel tegema. :) See oli tohutult hea. Aitäh Kallis. (L) Sa Oled parim.

Ja kolmas inimene, kes pani mind mõtlema on see, kes on süüdi ka selles et ma kergejõustikus käin. Jah...ma pean tegema 3 nädala pärast otsuse, mida ma oma eluga teen. SEe võib olla suurim viga aga see võib olla suurim õnn, mille ma eales olen valinud. Kas ma proovin või ma ütlen juba ilma proovimata kõigele ei ja näitan n-ö keskmisi näppe. Ma ei tea mida teha. Ma ei tea. Südames ma tean mida ma tahan. Aga ma ei tea kas ma olen selleks kõigeks valmis. Kas mul jätkub jõudu.


//
Minu päev pm algas sellega et ma tõusin enda poolest hämmastavalt vara ehk 10. Läksin alla, jõin kohvi. Olin nsm. Käisin pesus ja panin riide. Koristasin oma toa korralikult ära. Ja siis linna. Emme ja issi läksin väikestega loomaaeda ja mina korra gränny juurde. Sealt bussi peale. Kohtusin Nelega. Sõitsime bussiga Hiiule ja sealt jala Nõmme keskuse juurde. Korra Nõmme turu juurde ja siis Rahumäe surnuaeda. Käisime Dorise haual. Sealt jalutsaime Nõmme raamatukokku. Seal käidud, siis Mammu juurde. Viisime plaadid ära. Sõitsime bussiga laagrisse. Korra Rkiosikisse. Siis 18 bussiga koju. Tglt Nele läks koju. Mina läksin Järvele. Pidin korra Triinuga kohtuma, aga kuna tal tekkisid vahepeal mingid jamad, siis läksin bussi peale...buss tuli mingi 18 millegagi. Sõitsin bussiga Raudallu, sealt autoga koju. Kodus sain teada et meil tuleb kala õhtu ehk meil tulevad külalised ja tänaseks toiduks on kala. Hmm okei. Esmalt suitsukala ja siis ahjukala...okei..:) Nojh. Nüüd on kell 10 ja ma ei tea mida teha...ma tahaks nutta, aga ma ei tea mille pärast. Lihtsalt tahaks, aga ei tule pisaraid. Lihtsalt ei tule. Tahaks rääkida aga pole kellega rääkida. Tahaks olla, aga pole kohta. Nii ma siis ootangi aega, mil...


// Ma ei tea mis ma homme teen. Üks võimalus, et ma lähen Paatsallu, paariks päevaks puhkama. Teine variant on et ma lähen paariks päevaks Hiiumaale, kontserdile jne. Kolmas variant on see, et ma lähen homme Tabasallu ja reedel tulen koju. Ja siis olen üksi kodus khm. Ma ei tea mida teha. Ma ei suuda otsustada.


Nii et kui paar päeva siia postitusi ei tule, siis teadke et ma olen kas Paatsalus või Hiiumaal.

Täna lõpetan.
See you
A.