Väikesed, tähtsusetud, lihtsad asjad
aitavad eluraskustest üle saada.
Naeratus, puudutus, hea sõna, lahke nägu,
huvi teise inimese vastu.
//P.B
Kahju, et on inimesi, kes ei hoia meid. Kahju, et on minusuguseid, kes saavad alles siis sellest aru, kui kõik hea on möödas. Kahju, et on inimesi, kes ei saa sellest kunagi aru, kes lihtsalt ei mõista. Ja õnneks on olemas inimesi, kes saavad kohe siis aru, kui midagi on valesti...
Kahju, et on inimesi, kes rikuvad kõige parema aja ära. Mul on kahju, et olen kaotanud meeletult häid inimesi, enda kõrvalt. Selles on süüdi aeg...ja mina ise. Ma tunnistan seda endale. Vahest tahaksin ma näha, et mida teevad inimesed, siis kui mind enam poleks...kuidas nad reageerivad selle peale, kui nad saavad teada et mind enam pole...ma tahaks seda ette näha. Kas sa mõistad mind alles siis, kui mind enam poleks? Hakkaksid minust puudust tundma? Aga kujuta ette nüüd ja kohe, et sa ei näe mind enam kunagi. Kujuta ette et mind pole...mis tundeid see sinus tekitab? on sul hea? tunned sa ennast süüdi, et sul jäi midagi ütlemata? Midagi, mida sa tahaksid kohe öelda? Aga ütle siis, sul on see võimalus. Kasuta seda aega, mil kõik on veel korras. Mis ss saab, kui sa ei leia enam mind enda kõrval olevat? ...
Ja mul ei ole mase, isegi mitte selline tuju. Ma olen vägaväga õnnelik, kõige üle. Sinust on kahju ainult, et sa nii kuradima loll oled ja mind ei mõista. Saad sellest alles kunagi hiljem aru, kui mind ei ole enam sinu läheduses ja alles siis saad aru ja hakkad kahetsema...Aga siis ei muuda enam mitte keegi mitte midagi...seda pole enam.
Ma ei räägi oma tänasest päevast, see oli väikeste õdedega, ja see oli omamoodi hea.
Aitäh!
Annu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar