Mulle meeldib, kui märgatakse väikseid asju, nagu täna hommikul.

Väikseid asju märgata ja sinu kõrval ärgata...

Palun mulle üks rohline tee.:)

Ja tegelt on mul lihtsalt paar asja öelda:

Kahju, kui sa ei oska teha vahet armastusel ja sõprusel. Võtad kõike ja kõiki korraga, kas pole mitte hirmuäratav ja vastik mõelda? Tegelt on see ju lihtsalt üks pettus ja mul on sellest vägaväga kahju, lihtsalt järjekordne pettumus. Aga tegelikult ei üllata see mind enam üldse mitte, vähemalt mitte sinu puhul. Nkn on see suht ****** asi. Kahju, et leidub lolle, kes ikka ja jälle sinna "lõksu" langevad.



Ja üleüldse poleks ma kunagi osanud arvata, et kohtan kedagi sellist. Et ma saan ja suudan ja tahan ja mulle antakse võimalus sinuga rääkida, naljakas. See ei old ju minu soov, vaid lihtsalt ei osanud selle peale mõelda. Tundusime liiga erinevad ja sina teed sellist asja....ohjahm.


Ma ei tea mis küll meist kõigist saab ?