kolmapäev, 29. juuni 2011

29.06 kirjutatud.

Miks peab olema see siiani nii raske ?
Miks ma pean nägema seda, mida ma ei taha. Tundma, mida ma enam ei taha.
Minu soov on see unustada, aga ei saa. Lihtsalt ei saa. Tahan, olen selleks valmis, aga miski hoiab. Keelab. Tunnen, et vist järelikult pole valmis laskma lahti. Ma tean, et sa ütlesid, et pean lahti laskma, aga miski keelab mul võib hoiab ikka üks rauajupp kinni.
Miks me otsime vastuseid, aga me ei leia? Ma tahan lihtsalt minna kusagile, kus ma ei kuuule ja ei näe seda. Lihtsalt saada sellest lahti. Aitab juba. Pidi see üldse olema? eii, ma ei saa seda kahetseda...see oli ilus.

Ma tean, et seda korda oli vaid üks kord vaja, aga ma pean sulle ütlema, et see ei aidanud. See üks kord ei aidanud. Niisiis, peab veel ja veel kordama seda tehtut. Ehk siis on aeg lasta lashti....

Ma ei tea, aga ma tahaks südamest loota.

Tegelt tahaks linnast ära, maale. Või Kelia-Joale...vanaissile külla...ja Ellale külla... see oleks mõnus. Teine keskkond ja inimesed. Aitab sellest linnast, liiga kauaks siia jäänud.


// By: annu. 26.06.2011

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar